Loovtöö vormistamine

TÖÖ ÜLESEHITUS
1) Tiitelleht (vaata tiitellehe näidist juhendi lõpus).
2) Sisukord.
3) Sissejuhatus (töö eesmärk, teemavaliku põhjendused, ülevaade ülesehitusest).
4) Töö põhiosa

• ülevaade taustamaterjalist,
• olulisemad mõisted,
• töö tegevuskäik
• loovtöö ajakavaline teostus
• tulemused.

5) Kokkuvõte (töö olulisemad tulemused ja järeldused, hinnang oma tööle: kas eesmärk sai täidetud, mis läks hästi, mis osutus keeruliseks, mida tööd tehes õppisid).
6) Kasutatud kirjanduse loetelu.
7) Lisad.

Loovtöö kaitsmiseks esitlus

Koostisosad
Tiitelslaid 

Teema valik 

Eesmärgid 

Teoreetiline osa – Taustamaterjalid 

Töö käik 

Töö tutvustus 

Tulemused ja järeldused 

Hinnang (Enesehinnang) 

Allikad 

Lõpusalaid

TÖÖ STIIL JA KEELEKASUTUS
Töö peab olema kirjutatud korrektses keeles ja olema stiililt neutraalne. Keeleline neutraalsus tähendab ühelt poolt eesti traditsioonis levinud umbisikulise tegumoe (töös käsitletakse, analüüsitakse) või kolmanda pöörde vormide (töö vaatleb, analüüsib) eelistamist, kuid võib kasutada ka esimese pöörde vormide kasutust (nt uurin, analüüsin).
Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid:

•  töö sõnastada korrektselt ja loogiliselt;
•  kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat;
•  väljendused olgu loomulikud ja lihtsad, ei liialdata võõrsõnadega;
•  hoiduda tõlkevääratustest;
•  vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara;
•  kirjutada nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
•  vältida slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja üliemotsionaalseid fraase;
•  korrektse keelekasutuse tagamiseks on soovitatav kasutada abimaterjale, nt õigekeelsussõnaraamatut (vt. www.eki.ee).

TÖÖ VORMISTUS
Kiri – töö kirjastiil on eelistatult Times New Roman, kirja suurus on standardne, st 12 punkti, reavahe 1,5.
Veerised – ülemine ja alumine veeris on 2,5 cm, paremal 2 cm, vasakul köitmise hõlbustamiseks vähemalt 3,5 cm.
Joondamine – tekst joondatakse kahest, st nii paremast kui ka vasakust servast.
Leheküljenumbrid paiknevad all keskel. Tiitellehte ei nummerdata, kuigi loendatakse, st leheküljenumbrid algavad tiitellehele järgneval leheküljel numbriga 2.
Pealkirjad – soovitav on kasutada automaatset pealkirjastamist. Meeles peab pidama, et eelmise alaosa viimase rea ja uue pealkirja vahel peab olema rohkem tühja ruumi kui pealkirja ja talle järgneva alaosa vahel (nt kõigepealt kaks rida tühja ruumi, siis pealkiri ja siis üks tühi rida enne teksti). Kahest servast joondatud teksti juurde käivad pealkirjad joondatakse tavaliselt vasakule.
Kui pealkiri on eraldi real, siis pealkirja lõpus punkti ei ole.
Esimese astme alaosad algavad uuelt leheküljelt.
Tiitellehele kirjutatakse

• kooli nimi, mille juures töö on tehtud,
• töö pealkiri,
• töö autor ja juhendaja ees- ja perekonnanimi,
• töö teostamise koht ja aasta.

Sisukord
paigutatakse tiitellehe järele töö algusesse.
Seal peavad sisalduma kõigi jaotiste ja alajaotiste pealkirjad ja leheküljenumbrid.

Sissejuhatuses
tuuakse välja

• teema valiku põhjendus,
• töö tegemise eesmärk,
• antakse ülevaade püstitatud ülesannetest, probleemidest ja
• kirjeldatakse töö metoodikat.

Peatükid (töö põhiosa)
käsitletakse teemat või püütakse anda vastus püstitatud probleemile. Parema ülevaate saamiseks võib peatükke jagada lõikudeks.
Kokkuvõte on iseseisev peatükk, mis on lühike kokkuvõte kogu tööst ja selle tulemustest.